Sügis käes!

No kuidas alustada postitust, kui nii pikk paus on olnud? Ei alustagi, vaid hakkan kohe pihta!

Mia on tänaseks meie juures elanud 2 aastat, 5 kuud ja 3 päeva - tubli tulemus! 

Ta on selle ajaga ikka kõvasti kasvanud! Tulles olid tal jalakesed nagu hambaorgid, nüüd on ikka selline pontsu, mitte paks aga ära murda ei karda, kui kätte võtta. Ta elab väga rutiinset elu, ilma seikluste ja muutusteta. Sööb ja magab, vahel ei söö aga magab kindlasti.

Imelik on see, et absoluutselt iga öö magab erineva koha peal. Näiteks eile oli ta magamiseks valinud ikka väga ebaloomuliku asendi - praktiliselt rippudes terra ülemises osas oleva metallvõre küljes ... milleks nii? Mugavam võiks olla kuskil horisontaali visata aga eks see on rohkem inimmõtlemine. Mina põhjendada tema valikuid ei oska, sest ma ei loe tema mõtteid aga pakun, et puhtalt praktilistel kaalutlustel - et vaenlane ei teaks tema igaöist peidukat. Niisiis magabki ta kord oksa taga seljaga toa poole, kaheksaks keerdununa diagonaalis kuskil oksa küljes, kõige paljama oksa peal kõige avatumas kohas jne. No meil elades tal vaenlasi pole aga eks nii on seatud juba looduses. Peitu pugeda talle meeldib ja praktiliselt igal õhtul peab teda pingsalt otsima, et lehtedes märgata. Või siis otsid pingsalt kaugelt, kui tegelikult vahib sulle kohe kõige ees silmaauku. Kodu värskenduse mõttes istutasin  talle tuppa vahepeal juurde ka nõelköie oksakesi, et oleks rohkem džungel :) ja peidukaid ikka jätkuks. 

Põhiline kuluartikkel on meil siis endiselt toit (prussakad, ussid) ja punane lamp UV ja infrapuna kiirgusega. Need millegi pärast põlevad meil tihti läbi. Uut lampi ostes tutvusime ka teiste lahendustega, et paneks terrasse sisse talle mingi spetsiaalse lambihoidja aga teades tema turnimisharjumusi ja laes kõndimist, siis ta lihtsalt satub "grillile" mingi hetk. Ei taha riskida...

Suvistest tegemistest niipalju, et õue ta sel aastal kolama ei saanud, külm oli endalgi koguaeg ja metsik tuul meie aias. Killukese suve eest hoolitses aga mu õe pere, kes tõi Miale maalt rohutirtse. Kuna tirtse transporditi meile 2-liitrise purgiga, siis polnud muud vaja, kui kaas maha keerata ja Mia oli purgis maiustamas - elu kiiremad sammud tulid siis. 

Nüüd on toad juba nii jahedad et ilma punase lambita ei tule kuidagi välja. Eks ootame siis vaikselt uut kevadet!! 

Suvi on!

Vahepeal on pikk paus olnud kirjutamisel aga Mia elab kenasti.
Suvesoojatõttu on tal hea soe olla ilmselt, niisutame rohkem ja joomise asi on meil ikka keeruline.

Vahepeal konstrueerisin talle enda arvates hea joogivee saamise võimaluse aga seda ta omaks ei võtnud. Lihtne idee oli muidu, kus tavalise 0,5 liitrise veepudeli põhja tegin augud ja pudelist tilkus vesi puuri põhjal asuvasse topsikusse. Pudel ise rippus terra laes mingi konksuga, mille kruvisin pudelikorgi külge. Ta ei joonud sellest kordagi, kahjuks. Umbes nädala vist katsetasin.

Nüüd on ainus lahendus see, et puhas vesi on kausis, mina pole näinud, et ta sellest joob. Joodan teda seepärast pipetiga. Vahel tahab, vahel mitte.

Öösiti ei põle ükski lamp enam, pakume looduslikku soojust, millest puudust pole ja päeval paistab valgust piisavalt, vahel ka päike otse terrale. 

Peakski Mia aeda jalutama viima :)

Ainus oht on see, et soojusega muutub kameeleon kiireks ja vilkaks, omanikud olge valvsad, et sõber jooksu ei pane!

Meil on õnneks madalad puud aias, oleme eelmisel suvel seal paar korda jalutama lasnud Miat. 

Üks pisike mure oli Mia tervisega ka: üks tagumistest jalgadest oli paar päeva "lombakas" ehk ta hoidis seda kuidagi imelikult ja ei haaranud okstest täie jõuga, vaid kuidagi lohistas seda kohmakalt. Võibolla on ta kukkunud terras, ei tea. Ammu polnud teda enne seda puurist välja võtnud. 
Ajapuudus ....