Vahepeal on pikk paus olnud kirjutamisel aga Mia elab kenasti. Suvesoojatõttu on tal hea soe olla ilmselt, niisutame rohkem ja joomise asi on meil ikka keeruline. Vahepeal konstrueerisin talle enda arvates hea joogivee saamise võimaluse aga seda ta omaks ei võtnud. Lihtne idee oli muidu, kus tavalise 0,5 liitrise veepudeli põhja tegin augud ja pudelist tilkus vesi puuri põhjal asuvasse topsikusse. Pudel ise rippus terra laes mingi konksuga, mille kruvisin pudelikorgi külge. Ta ei joonud sellest kordagi, kahjuks. Umbes nädala vist katsetasin. Nüüd on ainus lahendus see, et puhas vesi on kausis, mina pole näinud, et ta sellest joob. Joodan teda seepärast pipetiga. Vahel tahab, vahel mitte. Öösiti ei põle ükski lamp enam, pakume looduslikku soojust, millest puudust pole ja päeval paistab valgust piisavalt, vahel ka päike otse terrale. Peakski Mia aeda jalutama viima :) Ainus oht on see, et soojusega muutub kameeleon kiireks ja vilkaks, omanikud olge valvsad, et sõber jooksu ei pane! Meil on õnneks madalad puud aias, oleme eelmisel suvel seal paar korda jalutama lasnud Miat. Üks pisike mure oli Mia tervisega ka: üks tagumistest jalgadest oli paar päeva "lombakas" ehk ta hoidis seda kuidagi imelikult ja ei haaranud okstest täie jõuga, vaid kuidagi lohistas seda kohmakalt. Võibolla on ta kukkunud terras, ei tea. Ammu polnud teda enne seda puurist välja võtnud. Ajapuudus ....
Mial on uus elamispind meie elamises :) Peale munemist premeerisime teda avarama toaga ja soetasime talle suurema terraariumi. Väga vahva on tal seal nüüd elutseda ja turnida ja inimeste tegemisi jälgida.
Triinul aitab ta muidugi ka tublisti matemaatikat õppida.
Lubasin munadele käigu kaevamise videot ka jagada ja siin see on:
_
Kokku munes Mia siis 60 muna, sest terraariumi põrandalt leidsime hommikul veel 4 muna.
Kuna kameeleonid munevad kuni 60 muna, siis Mia andis endast igatahes maksimumi !
Täna sai ta kangelasele kohaselt premeeritud ehk suure terraariumi ja alles kohaneb sellega.
Sellest juba järgmises postituses.
Tänasega siis on munad munetud ja meie poolt uuesti välja kaevatud. Kokku kestis kraapimise alustamisest kuni munade peitmiseni üle 12 tunni. Hommikuks oli pangis olev liiv siledaks tammutud ja Mia ootas pangist lahkumist.
Võtsin ta hommikul enda juurde kaissu mingi nukuriide sees ja isegi suutsin väikese koguse vett sisse joota. Ta jäi sekunditega mu süles magama ja magas kuskil 5 tundi. Ärkas juba oma terras ja pakkusin talle uuesti juua-süüa ja Mia sõigi: 1 kaltsiumiga ussi ja vitamiinis "paneeritud" prussaka, peale jõi kaltsiumiga vett.
Võib vist öelda, et hästi läks kogu see "ootamatu möll". Hea et õigel ajal reageerisime ja et ka liiva kohe võtta oli.
Kaevasime välja 56 väga ilusat ja ühtlast muna!!! Kangelane, ma ütlen.
Kuigi ilmselgelt on need munad viljastamata, panime nad kõik ükshaaval liivale ja karpidesse, justkui seal oleks "päris" munad. No ei raatsi ju kohe minema visata ja siit-sealt uurides väike lootus ikka on poegadele. Protsess ise on pikk - 6 kuni 9 kuud 26 kraadi juures kinnises karbis. Elame näeme ja suuri pingutusi ega lootusi ei tee, lebavad liival. Kui otsida infot sõnaga "vermikuliit" või "perliit" - aine, mille sees munad võiksid koorumiseks valmistuda - on kõigil kirjelduses sõna väetis .... Kogenud kasvatajaga nõu pidades, tema ei soovita seda eriti. Liiv ja turvas pidi ka asja ära ajama. Me proovime siis looduslikumalt ja lihtsamalt.
leidsin linke ja panen neid siia ka MUIDE - sel ajal kui mina siin õpetusi otsin, siis Mia on juba endale uru valmis saanud ja istub seal sees sabaots urus. Seega - midagi toimub.
Muidugi oli mul kaamera just kinni :(
Aga nüüd sain veel käima pandud ja eks kunagi siis tõstan kokku lühemaks filmiks ka.
Niipalju sain loetud ja kuulatud, et emane võib mitu käiku isegi kaevata ja kogu protsess võib aega võtta kuni 72 tundi!!
Seega ootame ja hoiame pöialt!
Isasega ta meie juures elamise ajal kokku pole puutunud - seega peame uurima, kas need munad võivad olla ikkagi millalgi varem viljastatud? On mõtet neid hauduma panna?
Mia on vist otsustanud jälle seda "emaks saamise" asja proovida. Hakkas siin mõned päevad tagasi jälle klaasi kraapima ja midagi otsima.
Mõtlesime talle uuesti liiva pakkuda kaevamiseks ja ta oli sellega kohe nõus, sest tal on seekord vist tõsi taga. Väikese karbiga liiva terrasse pannes kraapis ta selle kohe tühjaks. Egas muud kui kiirelt tõime talle pangi, mille täitsime pooleni liivaga. Kiirelt asus uuesti kaevama. Nüüdseks on ta kaevanud kokku 4 tundi. Puhkab vahepeal ja kaevab edasi.
Mina ei tea nüüd, mida teha. Kas lasta tal lõputult kaevata? Aidata kuidagi? Liiv sai sooja veega märjaks tehtud ja muud ma teha ei oska, kui vahepeal piserdan vett pealmisele kihile, tema ise on juba põhjani kaevunud.
Peab juutuubist minema uurima, mis ja kuidas see kaevamine õige tal oleks.
Esimene pesa katsetus terras ja väikese karbiga sai ka videosse võetud.
Umbes detsembri keskpaigast on Mial ilmselt mingit sorti talvine paastuaeg. See tähendab, et mõnel päeval ei söö ta mitte midagi. Umbes ülepäeva suudan talle ussikese või salatilehega isu tekitada - ja seda siis toiduga nina ees vehkides näiteks. Mingi nädal aega ei söönud ta üldse mitte midagi. Mängis meile ette kõiki oma kauneid värve täpilisest triibuliseni ja helerohelisest tumepruunini. Jõulukingiks sai Mia juurde natukene "võsa" ehk peotäie oksi ja lehti. Vahepeal ostsime talle ka loomapoest mingi puukoorest puutükki meenutava tükikese. Talle see vist isegi meeldib, kindlasti rohkem kui oksad. Kahju küll aga ka päkapikud ei oska kameeleonide mõtteid lugeda. Nii siin vaikselt talv edeneb, terraariumis on ikka keskmiselt +26 kraadi ning ööseks otsib Mia jahedama nurgakese kuskil põrandanurgas. Pean uurima, kas peaks temperatuuri vähendama.
Peaks asutama kogumishoiuse terraariumi suurendamiseks, sest mulle tundub et terraarium on Miale kitsas. ...
