Paaritumisest

Paaritumise kohta infot otsides püüan kokkuvõtte tõlkida sellelt kodulehelt:

http://www.reptilesmagazine.com/Lizards/Breeding-Lizards/How-to-Breed-Veiled-Chameleons/

Ideaalsed tingimused elukohaks ja paaritumiseks:
1. Üleni klaasist elupaik
2. Ei talu liigniiskust
3. Õhu liikumine peab olema
4. Toit peab olema mitmekesine ehk nad on omnivoorid st nad söövad putukaid ja taimi
5. Paar korda nädalas rikastada toitu kaltsiumiga millele on lisatud D3-vitamiini. 
6. Paar korda nädalas pakkuda taimset toitu: rooma- või lehtsalatit, võilille jne
7. Kameeleonidele peaks maitsema ka õunad, maasikad, vaarikad, mangod, papaiad, porgandid jne
8. Puuritaimedest võiks kasutada Pothos´t e maakeeli siis vist nõelköit ja Ficus´t
9. Tähtis on ka joogivesi ehk hea oleks hankida mingi tilgutussüsteem, mis piserdab vett ja mille tulemusel tekiks kuhugi pinnale (klaas või taim) veetilgad, mida kameeleon saaks juua soovi korral
10. Paaritumise ajal võivad emane ja isane küll koos olla, kuid terra peaks olema piisavalt suur ja pakkuma eraldumisvõimalust.
Kameeleonid on väga territoriaalsed ja nt 2 isast ei sobi kunagi koos kasvatada.
11. Munemise ja sellele järgneva perioodi ajal peaks emane olema vaba toidu- ja kooselumuredest.

Otseselt paaritamisest:

1. Paaritamata emane on vastuvõtlik iga 10 kuni 15 päeva tagant. 
2. Peale munemist on ta uuesti vastuvõtlik 60 päeva pärast. 
3. Paaritumisvalmidust on näha ka värvidest. Sel aktiivselt ajal on ta smaragd-roheline siniste laikude või triipudega.
4. Kui on kindel plaan emane ja isane paaritumiseks ühte puuri panna, siis piisab ühest päevast. 
5. Paaritada võib ainult tervet emast, kes kaalub 65 - 90 grammi ning ei ole rasvunud. 
6. Kameeleonineiu saab suguküpseks juba 4-kuusena, kuid tervislik on järglasi saada alate 1-aastaselt. 
7. Liiga varajane paaritamine toob enamasti kaasa raskused munemisel (düstookia) ja varajase surma.
8. Esmalt võib isane emase ruumi sisenemisel käituda nagu isase sisenemisel. Ta ajab end kohevile ja värviliseks, kõri paisub ja saba läheb rulli. 
9. Kui ta saab aru, et tegu on emasega, siis ta võib siiski ärplema hakata, jõnksutades peaga küljelt küljele. 
10. Emane jääb passiivse värviga, vaikselt eemaldudes.
11. Isane siiski ligineb või ajab emast taga, hoiab temast jalgadega kinni ja paaritumine kestab minuteid, mõnikord ka mitu korda päeva jooksul.
12. Kui emane otsustab aga isast tõrjuda siis muutub ta mustjas-pruuniks, kollaste laikudega. Ta maigutab suud ähvardavalt ja raputab ennast isase suunas. 
13. Tihti käituvad nii ka paaritunud emased, säilitades kaitsevärvi mõnikord isegi 18-24 tunniks. See värvus näitab ka teistele isastele, et emane on juba paaritunud. Tihti nimetatakse seda tiinuse või viljastatud emase värvuseks, aga see ei vasta tõele, sest tegelikult tõrjub ta nii lihtsalt järgmisi isaseid. Mõnikord nad kasutavad seda värvikombinatsiooni ka teiste emastega kokkupuutudes. 
14. Munele hakates ja paaritumise stressist vabanenuna võtab emane tagasi oma tavalise helerohelise värvuse. 
15. Peale munemist nad säilitavad isaste juuresolekul ikkagi mõnikord selle tumeda värvikombinatsiooni, vältida uuesti viljastamist.