Eile sain Põlvast satikate kasvatajalt kätte järgmise laari satikaid: 23 ussikest - on tõesti väiksemad, kui eelmised, ja väga palju kilke - väikesed pudinad ja sebisid hullult ringi :)
Need sebivad satikad oli vaja saada ju kuidagi oma "pessa" ära söömist ootama ja selleks valasin nad kogu kupatusega kõrgesse pangi. Siis hakkas nalja saama, sest ma ükshaaval pidin nad ju sealt jälle kokku korjama. Iga kilgiga hoidsin hinge kinni, et nüüd käest ära ei lipsaks. Kujutasin ette kuidas nad mul käest hüppavad ja mööda aeda või kuuri ringi hüppama asuvad. Õnneks ükski satikas ära ei hüppanud.
Söögiks said nad ristikut ja kalasööki ja purustatud kassitoitu. Loodan et saavad hästi söönuks ja meie Miale nad maitsevad.
Täna hommikul aga märkas Triinu, et Mia jalad on imelikud ja ehmus väga ära. Koos ikkagi tuvastasime, et äkki ta ajab nahka ehk kestub. Kiire uuring internetis andis rahu tagasi, et see on täiesti loomulik protsess. Ta teeb seda elu jooksul päris mitu korda. Kuskilt lugesin välja ka lause, et paremini läheb kogu protsess siis kui õhuniiskus on suur, kuni 90%
Püüan järgmises postituses kindlasti palju pilte näidata!
Lisaks on mul tekkinud mõte, et pean ilmselt talle lisaks kaltsiumile andma ka veel mingit vitamiini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kirjuta siia kui tunned, et pead või tahad midagi kirjutada või küsida.
Eeldan, et oled viisakas, seda blogi loevad ka lapsed.
Kui su kirjutus sisaldab küsimust, siis püüan sellele ka vastata. Tänan!